Ei taha, ei või, ei suuda:S

SUUR MEELEHEIDE!!!!
Ausõna, mina enam ei saa mitte millestki aru!!! Täna on minu elu kõige hullem päev. Kukkuda kahelt eksamilt läbi. Tuju on nii null kui null. Endamisi mõtlen, kas jätkata seda lollimängu ning enesepetmist või võtta kohe paberid välja? Ausõna, ma olen totaalselt meeleheitel. Põhimõtteliselt on minu päev täna kulgenud pisaratega ja mõttega, mis edasi? MA olen nii väsinud lihtsalt. Tahaks kellegiga nii rääkida lihtsalt, kuid kedagi sellist hetkel ei leidu, kes mind mõistaks... MA olen nii palju vaeva näinud ja kõik on kildudeks:( Emale peaksin rääkima, kuid isa ei tohi sellest kindlasti teada. Tal on alati meie suhtes nii suured ootused. Räägib uhkusega kõigile, kui tublid ja targad tema tütred on. Mul on tunne, et peale enda alt vedamisega, vedasin ma ka teda alt. Aga jah...ma pean suutma veel ennast kokku võtta, kuid mul on tunne, et ma vajan abi varsti. Ma kogu aeg tunnen, et minuga käib mingisugune ebaõnn või negatiivsus, pessimism kaasas. Tahaksin olla vana, sama rõõmus ja särav Mirjam, kes ma vanasti olin.MA lihtsalt ei tunne ennast ära..Olen õnnetu:(

Aga tegudest siis...Esmaspäeval ehk eile oli mul tsiviilõiguse eksam. Tõenäoliselt kukkusin ka sellest läbi, sest pärast kodus mõtlema hakates, jätsin ma ikka mõned asjad välja. Peale seda pidin ma jansa sünnaks kleiti ostma minema. Käisin mingi Tasku Sixtinas, proovisin mitmeid ja valik osutus ühe roosa kleidi kasuks, mida seal küll minu numbrit ei olnud, kuid lõunakas oli:) Ostsin endale sealt veel ühe hästi ilusa vöö ka:) Siis sõitsime kadiga lõunakasse, ostsin kleidi ja läksin ema juurde. Panin ühed hullult ilusad kingad kinni. Sellised ussinahksed, kivikestega. Praegu maksavad nad 600 eeku, kuid loodetavasti järgmine kuu lähevad nad alla:) Igatahes saama ma nad pean. Siis istusime niisama, ostisn endale veel valged, lühikesed püksid ja läksime laiali, sest mul oli psühholoogia eksamiks vaja õppida. Õppisin, kuid meelde midagi väga ei jäänud ja kuna pea ka lõhkus meeletult, siis läksin magama...hommikul ärkasin vara, hakkasin õppima jälle ja siis kooli eksamile. Eksamile sain mingi poolteist tundi hiljem ja närv oli meeletu..kõik, mida ma oskasin, oli peast pühitud. Lõpuks sain eksamile. Sain küsimused, mis olid lihtsamast lihtsamad, kuid mina ei osanud. No ei tulnud meelde. Õppejõud veel ütles, et ma pole õppinud, kuid see tõesti ei vastanud tõele. ISegi lisaküsimusi ei küsinud mult, et äkki ma oleksin osanud teisel teemal rääkida...MAsendav lihtsalt. F kukkus ära ja ma sain ainsana F-i. Väga nõme:S Siis KAtri ja jansa ootasid mind ära ja läksime Lõvisüdametesse...mina tee peal veel nutan jälle:D Olen ma ikka piripill Liisu:D Aga jah, pettumus oli tohutu. Siis nad lohutasid mind, sõin kõhu korralikult täis ja elu mõte hakkas tagasi tulema, sest laupäeval on siiski jansa sünna ja ka muidugi järeleksam. MA nii hoian pöidlaid. Pidime veel ka kinno minema, kuid ma ei suutnud ja tulin koju. MAgasin tükk aega, kuni tuli ema koju. Mõtlen, kuidas talle seda kõike serveerida...aga ma siiski püüan vaikselt kuidagi selle ära teha. Nüüd peaksin aga tuba koristama, sest tuba on nagu seapesa:D Siis peaks uuesti Rooma õigust õppima hakkama, sest laupäev ei ole enam kaugel. Joppaks ainult teemaga seekord....Sest pärimisõigusel ja võlaõigusel on ikka väga SUUR vahe. Ahjaa, eile sain tööpakkumise ka. Juuli, august olen siis lõunaka Walkis tööl:D Selleks korraks siis kõik. Ärge olge sellised luuserid nagu mina ja hoiate närvid korras, sest mina hakkan vaikselt ära keerama:)